Blog Archive

Wednesday, September 16, 2015

Häppi böörthdei tuu miiiii :D

Kuidagi on nüüd juhtunud jälle nii, et on kaunilt vihmane kolmapäev ja täpselt nädal tagasi sai tehtud esimene postitus. :) Ehk peaks sellest siin igakolmapäevase uudiskirja? Mõte tasub kaalumist..

Igaljuhul.. sünnipäev.. 3 päeva palju inimesi, meeletult nõudepesu ja söögi tegemist, ja ma võin käe südamele panna, et kui Sess oli kell 15-42 pühapäeval autost lahkunud, ohkasin suurest tänu tundest ''Jumal tänantud'' . 
Mitte Sessi kui Sessi peale, vaid Sessi kui inimese peale, üldisemas plaanis. Peale Rootsist tagasi tulekut ma ei kannata enam inimesi nii palju. Nad väsitavad mind..

Niih, ja mitte sellest ei tahtnud ma heietama jääda...Üleval pool toodud pilt on tehtud samuti minu sünnipäeval, ja kui ma ei eksi olen ma siin 5ene. Ja sellest ajast sai alguse ka minu kasside mittemeeldimine. See ''nummi kiisupoeg'' kriimustas mu kätte ja näkku ilusad punased jooned! Vot sulle, lapsepõlvetrauma ja tempel mälu igaveseks!
Ma mäletan väiksena mülle sünnipäevad suurt vaimustust ei tekitanud. Sellel oli 2 väga lihtsalt põhjust,, esiteks külas minu vanuseid lapsi ei olnud, seega polnud mul ka sõpru ja teiseks on Tonyl samal päeval sünnipäev ja temal oli sõpru jalaga segada...kõik külanoored olidki tema vanused. Ja siis olin see mina õnnetuke, kes koguaeg sabas tilpnes ja tähelepanu nõudis, sest jaohhaidiiii minul on ju kaa sünnipäev! :D
Siis läks see aeg edasi, käisin koolis ja jätkuvalt polnud külas selliseid keda kutsuda..õnneks olid siis klassikaaslased...Ja siis oli juba kutseka aeg, ja alates sellest ajast saati on mu sünnipäevi saatnud selline kuulsus ''Devy sünnipäevad on sensatsioonid'' ja ma ei usu et siin juures on silmaspeetud minu hiilgavat kokakunsti.. Noh eks on ka põnevaid asju juhtunud, olen oma uhiuue kolmerattalisega sirelipuhmasse sõitnud, sest keegi ei õpetanud mulle pidurdamist, on pimedas keldris vaime väljakutsutud, on ennast sigalakku täis joodud, juhtutud peale oma sõbranna seksuaalaktile ja veel kõikvõimalikke lollusi. Ägedad ajad...

Olles nostalgia lainel, eelmisel kolmapäeval, olime emaga Lätis. Tema oli poes, mina ootasin autos...ja siis jäi vaatama üht reklaami mis oli poe seinal, kus reklaamiti tsementi.Kõik puhtas läti keeles aga pakutavad tooted olid Normal ja SUPER tsement. No mida iganes... Mis moodi see tsement siis super nüüd on?? Näitad veekannu ja võtab kohe soovitud kuju või? Või müüakse juba poolvalmis kujul- määri veega soovitud kuju? Või pole üldse vett vaja? 
See pani mind mõtlema, kui kiiresti kõik muutub. Ma kujutan ette, et õndsal vene ajal, kus juba taevas oli sinisem ja muru rohelisem oli poes ka ainult ühte sorti tsementi! Kui oli! Aga praegu... sure surnuks.. poes võid hulluks minna! Ka kõige tavalisemaid tooted on 10nes erinevas sordis.. Piim: laktoosivaba, 0,1-3,5%, mineraalidega, vitamiinidega, tetrapakis, kilepakis?!?! Hallloooooo ... andke mulle pudel piima palun!?!
Sama on saia ja leivaga.. seemnetaga, seemneteta, must, peen, maisijahust, tatrajahust... Oo taevas... palun 1 leib ja sai... :/  Kõige hullem on minu meelest juustuga! Miljon erinevat firmat, erinevad pakendid- aga juust on ikka kollane ja viilutatud ja kannab sama nime?!?!? WTF!! Ja siis kogu me hädaladame, et miks on kõik nii keeruline?!?! Miks me oma eludega hakkama ei saa?!? Jne jne jne..Jah, mida kuradit sa hädaldad, sa ei oska poes juustugi valida ja tahad oma eluga hakkama saada?!? :D

Ma võin kihla vedada, millegi väga väikse peale, et aastakümneid tagasi, ei olnud selliseid probleeme?! Olid lihtsad asjad ja õnnelikumad elud!?
Nii, et mis ma nüüd sellega öelda tahan... Tahan öelda seda, et kaubanduse ja inimeste elude vahel on tugevad seosed. Kauplused söödavad sulle ette, meeletutes kogustes valikuid, ajavad sind segadusse.. sama on meie eludes.. iga päev, iga tund on sul valikud, otsused, võimalused..
Ja on sinu teha: kas võtta leib, sai, juust ja piim või seemnetaga must leib,sepik, valgehallitusjuust aukudega ja laktoosivaba piim! 

Sellised mõtted, siis sellise ilmaga! Lähme poodi juustu ja piima ostma!
Päikest!!!!


Pildid: erakogu

No comments:

Post a Comment