Patune ja Pühak!

Et siis alustame sellest, siis kuidas ma ei ole üldse midagi kirjutanud. Nüüd on viimane aeg, hakata pattu kahetsema. :) Aastalõpp tuleb ning otsi tuleb aegsasti kokku võtma hakata :)
Millal sa siis veel kahetsed ja andeks palud kui mitte aastalõpul, eksju ?

Mis see patt tegelikult on? Lähtuks esialgu religiooni vaatenurgast. Wikipedia annab mulle sellise vastuse: Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Kristlikus teoloogias räägitakse ka Pärispatust e. algpatust, mille järgi usutakse, et patusus ja rikutus on kaasasündinud. Ja sealt läheb asi huvitavaks, sest kõikidel on omad teooriad, kuidas ja kas üldse pärispatt rakendub. (lugege kindlasti viiteid :P)

No vot, kuidas ma peaksin nüüd olema? Ma ei ole omast arust üleastunud seadustest, mis on mind takistanud kirjutamast. Ja pärispatt ei saa see ka kuidagi olla, sest no andke andeks, rikutud- noooh võib olla...pisut...hästi natukene ja patune... Eiiiiii.
Olen jätkuvalt pigem sellel meelel, tsiteerides meie ilusat rahvalikku laulu '' ei vastutust võta ma kanda, kui ma pole osa sest saand''
Kuna ma ei ole ühestki arvestavast patust osa saanud, pole ka kaasa midagi sündinud ja vastu ei ole ma ka kellelegi hakanud ( pole üldse vägivaldne tüüp!)  ei võta ma ka vastutust mitte kirjutamise eest! M.O.T.T
Ja kuna pole pattu, siis pole ka midagi kahetseda :) Elu lill ja lähme edasi.

Aga mõte patust ei anna mulle siiski rahu. Ma mäletan aegu kui mul oli partner in crime, kellega koos patus püherdada. Oh olid ajad.. nüüd on need asjad juhtunud nii ammu aega tagasi, et munk Pelagius oleks minuga ühel meelel :) 
Samas meenub mulle, see vahetu emotsioon. Millist adrenaliini voolas üle terve keha, kuidas mõttetegevus koondus ainult tegude tegemisele. Mingit muret tagajärgede pärast, kuigi oli teada mis saab. See värskendav ja elumuutev kogemus, mis toitis meeli veel pikka aega pärast tegu, andes jõudu juurde tagajärgedega tegutsemisel.
Ma olen teadlik, et patustamine on mingil määral vale. Pärast elada edasi selle süütundega ja mille kõigega veel on keeruline! On, ausõna on.. aga teate, see on seda väärt! See elamus, see värskus, see võimas tunne...mis siis et see vale oli! Sest, misiganes sa ka ei teeks, tea vaid seda, et sel momendil olid sa õnnelik! Muu polegi tegelikult olulline! Vahest võib olla ka egoist, ja olla ainult iseenda eest väljas!
Oscar Wilde on öelnud: Igal Pühakul on minevik ja igal Patusel on tulevik! See on õige ja see annab lootust, sest ega sulle ei anta nagunii rohkem siin elus kanda, kui sa tassida jaksad! :)
Seega Patustagem,kallid kaasmaalsed, Patustage :) :)

https://www.youtube.com/watch?v=5qlNTQAGMh4

Saime siis selgeks, Patune ma pole :) Äkki olen ma siis Pühak? Wikipedia ütleb: Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. (khmmm....hmm..uuhm... well.. :D :D  )
See vist ei sobi mulle väga? ;) 
Ainsad mis sealt loetelust, mulle sobiksid on see, et ma olen ISIK ja/või  INIMENE ja mõni ehk võibolla natukene austab mind :)  ja mingid tunded avalduvad kindlasti erilisel viisil !
Google Pool Pühakule ja Veerand Pühakule vasteid ei anna! Mõistlikke vähemalt! :)
Aga näeme asja poistiivset poolt, mul on olemas alged, et ehk saab minust kunagi legendaarne ajalooline inimene. Pühak Devy(l) kõlab saatanlikult hästi ...

https://www.youtube.com/watch?v=VUT2QDoZ4Yw


Kipun arvama, et meis kõigis on pool saatanat ja pool pühakut. Kellel kui palju see avaldub, on juba omaette teema, millest ma võibolla ka kunagi kirjutan.
Aga kallikesed, nautige seda hetke, kus te just hetkel olete ning ükskõik kuhu poole kaalukauss kaldub - võtke sellest KÕIK ja ärge jätke midagi alles! Olge ausad-enda ja teiste vastu ja mis peamine:
KUI PATUSTATE; SIIS SUURE NAERATUSEGA!!!



Saatanlik Pühak, Teie teenistuses!


P.S Ja mitte üks kobin enam mitte kirjutamise kohta!! :) :) :)