Ma armastan Inimesi, kes on Ilusad ja head

Jah, armastan... ja armastan veel ja veel ja veeeeeel....

Ma tean et viimasest postitusest on nii palju aega möödas, ja Te olete juba lootuse kaotanud, või ootate midagi suurt ja huvitavat- aga seda lõbu ma teile kahjuks ei paku!

Kõik see mis mul praegu on öelda, on see mõte mis ma allapoole ka kirjutan! 

See peaks mõtte piisavalt tööle panema, ja vaatama inimesi meie ümber uue pilguga! Sest lõppude lõpuks, on jõuluaeg tulemas, ja uskuge Detsember on täis maagiat ja imesid! 

Uskuge imedesse!

Siin on mõned soovitused, hea esetunde tekitamiseks:

1. Pange akna lauale Suss! Päriselt pange! Isegi siis kui olete sunnitud kellelegi ütlema, et pane mulle sinna midagi, või suisa ise omale shokolaadi valmis ostma, on see hommikune ootus ja avastamisrõõm- ehk..kas on?! Kellegi te ikka leiate, kes selle sinna paneb :) 

2.Põletage küünlaid! See toob rahu! Rahu hinge südamesse ja meeltesse!

3. Jooge teed meega! Mis iganes sort teile ka ei maitse. Võtke ümber oma lemmik tekk, jälgige küünla leeki, ja kui kellelgi on kamin, on see veel parem, ning mõelge möödunule aastale.. 
Talvisel ajal, elus tuli on energia ja jõu allikas! :)

4. Ja veelkord- USKUGE IMEDESSE!!! 
Sest Imelised asjad, juhtuvad Imeliste inimestega!!!!!!



Ja siin nüüd siis minu viimane mõte:


Taevas on miljoneid tähti! Üks nendest on Sinu õnnetäht! Ja Sinu ülim ja tähtsaim ülesanne  on see üles leida. Ja isegi siis kui taevas on pime ja pilvine ning puhub jäine ning kõle tuul- siis MITTE KUNAGI EI TOHI KAOTADA LOOTUST!!!!!!

Kaunist Jõuluootust!!! 

Langevate Tähtede aeg...

Sügis. Punaste ja kollaste lehtede langemise aeg. Mulle meeldib sügis. On alati meeldinud. Vaadata kuidas loodus valmistub talveks ja lihtsalt välja sureb. Mõne jaoks on see aeg kõige koledamaks ja hingematvamaks masendusteks aga minu jaoks kõige õnnelikum aeg. Naudin seenevihmas jalutamist, inimeste jälgimist, kes turtsudes poriloike tõrjuvad ja üha rohkem peaõlgade vahele tõmbavad, et mitte märjaks saada ja pisutki sooja säilitada. Sügis on ka puhastus ja koristus aeg. Kõik see mille sa kevadel oled külvanud on nüüd aeg üles korjata ja nautida saaki. Siiski teeb ka loodus puhastust- nõrgemad isendid viiakse ’’parimatele jahimaadele’’ . Sel aastal on see erilist tugevust üles näidanud. Järjest on lahkunud meile olulised inimesed, nii tuntud kui ka vähem tuntud. Ning igal aastal kui ma seda olen tähendanud, ei ole ma sellest suurt midagi arvanud. Noh mis seal siis nii erilist on, inimesed surevad ikka-olenevalt aastaajast. Ei ole ju mingit erilist vahet. Kuid sel aastal on teisti. Sel aastal olen ma end tihti leidnud mõttelt, et miks just sügis? Miks just minu kõige meeldivamal ajal aastast on kaotusvalu inimestes nii kibe ja suur?

Vaadates või oma sõprusringkondagi. Järjest ja järjest tabab mu armsaid inimesi must masendus, lahkuminekud, negatiivsed mõtted. Nad isegi riietuvad hallilt, mustalt.. võimalikult süngelt , et veel rohkem süvendada seda koledust enda sisse? Miks? Ma ei saa aru?! Sügises on kõige rohkem värve- kollast, punast,  rohelist ja nende kõikvõimalikke variatsioone. Miks on vaja rikkuda seda imelist pilti matuselise näo ja riietusega?(ma ei pea siinjuures iseennast silmas, see on hoopis teine teema :D )

Jah , loodus sureb, inimesed surevad ja ellujäänud käituvad nagu neil on samuti viimne päev. Mis seal siis ikka.. käige.. olge .. nautige.. ning siis kui hing tahab valust seest välja hüpata, ja pisarad tulevad silmist nagu kosed, siis ei oska muud kui otsida üles kotipõhjast nutikas telefon ning otsida number….

Tuuuuut….tuuuut….tuuuuut… ’’haluuuuuu’’ kostub hääl teiselt poolt. ’’tsauu (nuuks) mille heaga tegeled? ’’ Ähh ma ei tee mitte midagi! Ma lihtsalt olen..Kuigi koristama peaks, mingid ahjualused on toa täitsa sassi ajanud. Aru ma ei saa, kuidas nad nii alatud olla saavad. Ja mis ise?’’ ’’Ahh mis seal ikka.. kõik on PASK’’ ’’Mhh, no mes tuu äda om?!’’ ’’ahh tead ju küll see sügis noh.. ’’

Ja nii koguaeg. Ma olen jõudnud juba nii areneda, et ma ei küsigi enam, kas sa tahad sellest rääkida. Sel ei ole mingit mõtet. Sa ju muidu ei helista mulle. Ja siis ma kuulan. Küsin. Kuulan jälle. Noomin. Karjun kui vaja. Vahepeal räägin ka ise, oma kummalisi juhtumisi, mille peale teiselpool toru olev isik pisutki naeratab. Noh ja siis ma üritan natukene veel.  Ja peale üle poole tunnist telefoni kõnet olen peaaegu kindel, et selleks korraks, on tal enesetunne parem.

Just sellistel hetkedel, on inimene on kõige puhtamas vormis. Me kanname siis just seda maski, mis on tavaliselt kuldpuuris seitsme luku taga!.   

          Meil kõigil on kodus üks suur sein, kus on nagide otsas maskid. Igaks elujuhtumiks. Hommikul ärgates on meil unine mask, siis lähme tööle võtame nagist vastava maski, tõstame selle näole ja voilaaa valmis. Ennem uksest väljumist – võtmed, rahakott, suitsud, mina ise, mask!? Läksime!!. Koju tagasi jõudes võtame koduse maski. Kodusteks toimetusteks. Magama minnes järgmine. Nädalavahetusel peole minnes, oleme lisaks riietuse valimisele, mis on niigi ääretult kurnav, hädas ka oma maski valikuga. Millise riietuse milline küll sobiks?! Ja see ei ole ainult naiste probleem. Uskuge mind, ma olen näinud mehi, kes veedavad kauem aega peegli ees kui mina ja nad ei ole kõik omasoo armastajad.

         Ja nii meid maske kanname. Ja veel millise uhkusega. Need on täpselt tehtud meie näokontuuride järgi ja sobivad meile valatult. Mitte üks liigne grimass , mis võiks reeta tegelikkuse ei paista kuskilt välja. Me tihtipeale unustame ära isegi, mis mask meil parasjagu on. Need on nii mõnusad. Meie omad. Aga inimene, selle kõige puhtamal kujul, see on harv nähtus. Ta ilmutab meile, end tavaliselt meie kõige süngemal tunnil . Tõelist maski, mis küll ripub seinal- kuldses puuris, mitme tabaluku taga, ei võeta välja peaaegu mitte kunagi. Isegi oma kodus mitte. Need mõned üksikud hetked, kui oled pühas vaikuses, ihuüksi. Ka siis mitte. Sest häbi on. Inimene oma kõige puhtamal kujul on ISEENDA kõige suurem hukutaja. Selleks pole isegi sõpra vaja. ’’aga siiski, üks selline sõber veel, ja vaenlasi ei ole vaja’’   

               

            Ja kõige sellega tahan ma öelda seda, et hoolimata kõigest sellest koledusest mis meid ühiskonnas ümbritseb, kandkem rohkem oma ''Mina'' maski ja Helistage oma sõpradele! Sest ka pelgalt Tema hääl võib muuta maailma!

Värvilist Sügist!

Võimsalt Voolab Olemise Jõgi....

                       Minu eelmine postitus oli tõsine appikarje armastuse vajadusele ja selle ootamisele. Peaksin siinujuures mainima, et pean oma soovidega ettevaatlik olema, need kuradid kipuvad täide minema! Ja mitte nii nagu Mina olen neid  soovinud või ette näinud, vaid pigem ääretult pikantsete detailidega mis on üle kallatud VÄGA mahlaka kastmega! Just, saite õigesti aru, ma jäin (l)ihalikkuse tsunami alla/keermesse/keskele või kuidas iganes ma seda peaks väljendama! :D Sure surnuks kui tore on olla!! :D Kahjustuste tagajärjed on veel olemata, adrenaliin on veel laes ja mina olen kui napakas! :D

Selliste ülevoolavate tunnetaga, mõtlesin nüüd üritada süüvida Meeste kõikvõimassse Tunnetemaailma! :D

Kuulu järgi, pidavat meestel olema tunded! Nii uskumatuna kui see ka ei kõla, olevat see müüt tõsi! Samas varjutab seda müüti, teine müüt- kus eeldatakse et tundeline mees on gay!

Kui ma olin oma suvesel reisil, otsustasin teha eksperimendi. Olin koos kahe noormehega, kes siiani on olnud alati ausad, otsekohesed ja suhteliselt avatud. Hakkasin siis neilt uurima, et mis moodi mehed siis tunnevad, kui nad on armunud või armastavad või ükskõik millist positiivset emotsiooni tunnevad.Palusin neil siis seda kirjeldada.. mille peale vaatasid mulle 2 suur silmapaari otsa ja küsisid ''miks sa meist gaysid teha tahad?'' 

Ma ei tahtnud, ausõna ei tahtnud?! Ma tahtsin lihtsalt teada!!!Aga nad ei vastanud mulle! Ma lootsin, et ma suudan oma haruldase kavalusega välja meelitada seltskonna noorema generatsiooni esindajalt mõnedki infokillud aga EI. Too oli veel hullem kui see vanem! Sest see mida tema mulle vastas, ei kannata isegi tsiteerimist! Lõpuks keeldusid nad mõlemad  mu küsimustele vastamast ja nii läksgi kogu minu eksperiment kolinaga põhja ja katsejänesed muutusid kahtlustavaks iga minu jutu peale!

Aga samas, miks siis meie, naised, peame nägema koguaeg vaeva, et teada saada meeste tundeid. muudkui küsi ja uuri..uuri ja küsi. Ja siis vaadatase sulle tigelt otsa ja vastatakse ''mis asja sa mu käest saada tahad koguaeg'' 

Palju lihtsam ju oleks, kui mehed väljendavad oma tundeid pisutgi sõnades. See teeks minu meelest koosolemise ja suhtlemise palju lihtsamaks! Miks ma pean olema pidevalt olema see geenius kes oskab mõtteid lugeda ja emotsiooni tunnetada! Hallooooo ma olen naine, ma ei saa oma kõikuvate emotsioonidegagi hakkama! 

Loomulikult on erinevaid isendeid seal loomariigis, kes seda kõike teevad!Ma ei vaidle vastu, minu tolmusele maanteele pole nad lihtsalt veel sattunud!

Kõik kellel, on see olemas- olege rõõmsad, nautige! Teil on teatav eelis!

Olen kuulnud mehi ütlemas, et nad väljandavad oma tundeid tegudega! Äge onju!Ja siis jälgid sa oma mehe igat liigutust ja tegemist nagu jahtipidav panter või paranoiline sabarakk,  et ära tunda ''milline see tegu nüüd on, ja mis tunded see näitab''

Nt kui mees lõhub puid? Kas ta siis elab oma viha välja või lihtsalt on pliidi alla puid vaja? Mees vastaks sellele oleneb olukorrast! Aga naine peab teadma, milline olukord on, onju :D

Sel teemal võib jäädagi jahuma! :) Igaljuhul, minu soovitus: Olegem avameelsemad ja rääkige..rääkige...rääkige!!!

Päikest

Devy

 

Appii, ma vajan armastust.....

....ma tahan jällegi olla Su....
Appi! Ma vajan armastust,
ma tahan jällegi olla Su.
Appi! Ma vajan armastust,
ma tahan jällegi olla Su.
Appi! Ma vajan armastust...

Õhtuti vähkren ja vingerdan voodis,
käed teki peal, vahel unistan Sust.
Just nagu oleksin tarvitan'd joodi,
kuuleb Tallinn mu karjatust.

Appi!Ma vajan...

Eila Su järg jälle minuni jõudis,
märatseb voodis veel ikka mu meel.
Kuigi see füüsilist pingutust nõudis,
nikuksin, nikuksin, nikuksin veel.

Appi! Ma vajan...

Jälle ma mõttes Sind riietan lahti,
kuhugi sisse ma kuulisid löön.
Iiveldushoos õhuakna teen lahti
ja karjatan siis läbi öö, öö, öö, öö.

Kuldaväärt Vennaskonna laul, lisaks bensiini joomisele ja Ameerika armastamisele :)
Miks see lauluke mul kummitama hakkas?! Eks ole, viimane nädal on minu unenägudesse ilmutanud end, mu ''kallid ja kaunid'' eksmehed-kaaslased, ma ei oska neile enam nimegi anda. Ja seda aegade algusest saati! 
Tänu unenäopüüdjale, on need ka selgelt meelde jäänud (tänks Maili, super kingitus! :P )
Enivei, käib mu peas nüüd mega dilemma, mille kuradi pärast te nüüd välja ilmute?! WTF nagu! Kristi arvas et tegu seksuaalsete alatooniga puudujääkidega, minu hing kardab aga hoopis emotsionaalset. Viimane on aga kordades hullem, kui esimene. Esimese puhul aitab sind välja kõrgelt hinnatud käsitöö aga emotsionaalsus.. seda kuradit ei saa sa kuidagi ise korvata..Nokk kinni, saba lahti olukord jälle?!?!

Palju on räägitud sellest, et kui sa iseennast tingimusteta armastad, siis kõik muu pole kas oluline, või see kõik muu tuleb su juurde varem või hiljem. Aga mis asja ma siis senikaua teen, kui ta parasjagu tuleb?! Kui nüüd konkreetselt minust rääkida, siis iseenda armastamisega olen ma viimaks jõudnud nüüd sinna maale, kus ma olen endalga rahul. Just rahul, mitte õnnelik! Rahul! 

No ja siin ma nüüd siis olen.. rahul.. maru vaikselt ja ootan! Pikisilmi ootan.. praegu veel ei paista...mkmm.. 

Aga mida ma siis tegelikult ootan? Liblikaid kõhtu, tähekesi ja linnukesi ümber pea ja roosasid prille? Jalustrabavat kirge? Printsi valgel hobusel (kuigi tänapäeval tulevad nad nähtavasti valgel neljarattalisel) ? Või hoopis kedagi kelle pelgalt silmavaade tagab su hingele kindluse ja kaitstusetunde, kelle kõrval olles tunned ennast tervikuna- hingesugulast? 

Lugesin kuskilt jälle, et tugevad saavad ise oma emotsioonidega hakkama, ning ei vaja kedagi. Ma ei tahaks seda uskuda.. ka kõige tugevamatel peab olema käetugi või pidepunkt kuhu või kellele toetuda. Sest me võime näha sirgeseljalist ja eesrindlikku inimest aga see võib olla fassaad...Üksi ei suuda meist keegi tagada omale see hingetasand, mida suudavad kaks inimest! Sest juba Loodus oma reeglitega on paika ju pannud, et täiuslikkus saavutatakse kahehingeliselt!

Ma usun tugevalt kaksikhingedesse. Et kuskil..kuskil kaugel on keegi kes on täpselt minu jaoks..minu hinge teine pool. Aga kas selles elus me ka kokku juhtume?! Seda ei saa ma vist praegu veel teada... võibolla on see keegi just minu minevikust, kes mulle nüüd läbi unenägude märku annab? Kuigi ma kahtlen selles, mõeldes kõikidele nendele ohmudele ja tohmanitele, kelle otsa ma olen komistanud siis... no way Josee :)

Seega kokkuvõtvalt.. palju küsimusi jääb õhku rippuma seoses emotsionaalsuse vajadusega. Ning lõpuks, ongi lihtsam, lihtsalt olla ja oodata...kuidas see keegi võtab su hingetuks pelgalt oma otsavaatamisega.

Ma ei propageeri nüüd seda, et me mitte midagi tegema ei pea.. ei.. ma tean et peab midagi tegema, aga tuleb ka oodata seda hetke, millal teha ja kuidas ning ilmselgelt ka kellega :D

Selliste segaste asjadega ma lõpetan..
Kui te oskate mulle mingeid ideid pakkuda, ootan neid meeleldi!

KallidMusidPaid..

Häppi böörthdei tuu miiiii :D

Kuidagi on nüüd juhtunud jälle nii, et on kaunilt vihmane kolmapäev ja täpselt nädal tagasi sai tehtud esimene postitus. :) Ehk peaks sellest siin igakolmapäevase uudiskirja? Mõte tasub kaalumist..

Igaljuhul.. sünnipäev.. 3 päeva palju inimesi, meeletult nõudepesu ja söögi tegemist, ja ma võin käe südamele panna, et kui Sess oli kell 15-42 pühapäeval autost lahkunud, ohkasin suurest tänu tundest ''Jumal tänantud'' . 
Mitte Sessi kui Sessi peale, vaid Sessi kui inimese peale, üldisemas plaanis. Peale Rootsist tagasi tulekut ma ei kannata enam inimesi nii palju. Nad väsitavad mind..

Niih, ja mitte sellest ei tahtnud ma heietama jääda...Üleval pool toodud pilt on tehtud samuti minu sünnipäeval, ja kui ma ei eksi olen ma siin 5ene. Ja sellest ajast sai alguse ka minu kasside mittemeeldimine. See ''nummi kiisupoeg'' kriimustas mu kätte ja näkku ilusad punased jooned! Vot sulle, lapsepõlvetrauma ja tempel mälu igaveseks!
Ma mäletan väiksena mülle sünnipäevad suurt vaimustust ei tekitanud. Sellel oli 2 väga lihtsalt põhjust,, esiteks külas minu vanuseid lapsi ei olnud, seega polnud mul ka sõpru ja teiseks on Tonyl samal päeval sünnipäev ja temal oli sõpru jalaga segada...kõik külanoored olidki tema vanused. Ja siis olin see mina õnnetuke, kes koguaeg sabas tilpnes ja tähelepanu nõudis, sest jaohhaidiiii minul on ju kaa sünnipäev! :D
Siis läks see aeg edasi, käisin koolis ja jätkuvalt polnud külas selliseid keda kutsuda..õnneks olid siis klassikaaslased...Ja siis oli juba kutseka aeg, ja alates sellest ajast saati on mu sünnipäevi saatnud selline kuulsus ''Devy sünnipäevad on sensatsioonid'' ja ma ei usu et siin juures on silmaspeetud minu hiilgavat kokakunsti.. Noh eks on ka põnevaid asju juhtunud, olen oma uhiuue kolmerattalisega sirelipuhmasse sõitnud, sest keegi ei õpetanud mulle pidurdamist, on pimedas keldris vaime väljakutsutud, on ennast sigalakku täis joodud, juhtutud peale oma sõbranna seksuaalaktile ja veel kõikvõimalikke lollusi. Ägedad ajad...

Olles nostalgia lainel, eelmisel kolmapäeval, olime emaga Lätis. Tema oli poes, mina ootasin autos...ja siis jäi vaatama üht reklaami mis oli poe seinal, kus reklaamiti tsementi.Kõik puhtas läti keeles aga pakutavad tooted olid Normal ja SUPER tsement. No mida iganes... Mis moodi see tsement siis super nüüd on?? Näitad veekannu ja võtab kohe soovitud kuju või? Või müüakse juba poolvalmis kujul- määri veega soovitud kuju? Või pole üldse vett vaja? 
See pani mind mõtlema, kui kiiresti kõik muutub. Ma kujutan ette, et õndsal vene ajal, kus juba taevas oli sinisem ja muru rohelisem oli poes ka ainult ühte sorti tsementi! Kui oli! Aga praegu... sure surnuks.. poes võid hulluks minna! Ka kõige tavalisemaid tooted on 10nes erinevas sordis.. Piim: laktoosivaba, 0,1-3,5%, mineraalidega, vitamiinidega, tetrapakis, kilepakis?!?! Hallloooooo ... andke mulle pudel piima palun!?!
Sama on saia ja leivaga.. seemnetaga, seemneteta, must, peen, maisijahust, tatrajahust... Oo taevas... palun 1 leib ja sai... :/  Kõige hullem on minu meelest juustuga! Miljon erinevat firmat, erinevad pakendid- aga juust on ikka kollane ja viilutatud ja kannab sama nime?!?!? WTF!! Ja siis kogu me hädaladame, et miks on kõik nii keeruline?!?! Miks me oma eludega hakkama ei saa?!? Jne jne jne..Jah, mida kuradit sa hädaldad, sa ei oska poes juustugi valida ja tahad oma eluga hakkama saada?!? :D

Ma võin kihla vedada, millegi väga väikse peale, et aastakümneid tagasi, ei olnud selliseid probleeme?! Olid lihtsad asjad ja õnnelikumad elud!?
Nii, et mis ma nüüd sellega öelda tahan... Tahan öelda seda, et kaubanduse ja inimeste elude vahel on tugevad seosed. Kauplused söödavad sulle ette, meeletutes kogustes valikuid, ajavad sind segadusse.. sama on meie eludes.. iga päev, iga tund on sul valikud, otsused, võimalused..
Ja on sinu teha: kas võtta leib, sai, juust ja piim või seemnetaga must leib,sepik, valgehallitusjuust aukudega ja laktoosivaba piim! 

Sellised mõtted, siis sellise ilmaga! Lähme poodi juustu ja piima ostma!
Päikest!!!!


Pildid: erakogu

Kunagi peab ju olema esimene kord :)

Ma ei tea, kas see tuli nüüd sellest, et Sess mulle koguaeg tuletab meelde, et ma pean kirjutama hakkama või tuli see kõik hoopis sellest, et homme saan ma kolmkümend üks (et vältida õhkõrna masendust numbri vaatamisel, kirjutasin sõnadega ) või hoopis sellest, et minu sisehääl korrutas mulle koguaeg, et aeg on hakata mõtteid kirja panema? 
 Igaljuhul olen ma nüüd just siiamaani jõudnud, et kallis Google aitas leida koha, ja nüüd on kõik minu enda teha. 
See lause lõpp, tekitab minus  viimasel ajal külmavärinaid. ''Kõik on minu enda teha'' no cammoooon... Väike abi oleks ju teretulnud.. aga Ei.. Järgmine ütlus, mis mulle nüüd meenus kohe on ''kui sa tahad et asi saaks tehtud, siis tee see ise ära'' . Okei... no ma ei eeldagi ju, et ütleksin näiteks Mailile, et ole hea pane mu mõtted kirja. Kuigi... kui nüüd järelemõelda, siis ma usun, et ta oleks isegi võimeline seda tegema... Ta suudaks üldise mõtte vist ikka selgeks teha... hmmm.. idee?!?! Ja Teile, kel tekkis nüüd küsimus Maili mõtetelugemise kohta, siis ma vastan: ''Jah, ta on nõid, ja suudab lugeda meie kõige deep'est and dark'est ideevälgatusi!! Bevare!! :D ''

Alustuseks on ju päris hea, onju :D 

Eks vaatame, kuidas see kõik edasi minema hakkab. Seniks päikest!!